Fidži lipp
Fidži lipp on Fidži Vabariigi lipp.
Pärast iseseisvumist kinnitas Fidži 10. oktoobril 1970 enda riigi- ja rahvuslipuks koloniaalaegse lipu, kuid muutis lipu sinise välja heledamaks, et lippu oleks lihtsam eristada teistest samasugustest. Plagu helesinise välja vardapoolses ülanurgas oli Suurbritannia lipp ja lehvil 1908. aastast pärinev vapikilp. Kilbi ülaosa on punane ning sellel on Suurbritannia kuninga tunnus lõvi, kes hoiab käppade vahel kookospähklit. Ülejäänud vapiosa on jagatud Püha Jüri ristiga neljaks osaks, millest kolmel on kujutatud Fidži istanduste tüüpilisi vilju: suhkruroog, kookospalm ja banaanikobar. Neljandal väljal on aga rahutuvi, mis on pärit kuningriigiaegselt lipult. Lipu helesinine väli sümboliseerib Vaikset ookeani.
Pärast iseseisvumist kinnitas Fidži 10. oktoobril 1970 enda riigi- ja rahvuslipuks koloniaalaegse lipu, kuid muutis lipu sinise välja heledamaks, et lippu oleks lihtsam eristada teistest samasugustest. Plagu helesinise välja vardapoolses ülanurgas oli Suurbritannia lipp ja lehvil 1908. aastast pärinev vapikilp. Kilbi ülaosa on punane ning sellel on Suurbritannia kuninga tunnus lõvi, kes hoiab käppade vahel kookospähklit. Ülejäänud vapiosa on jagatud Püha Jüri ristiga neljaks osaks, millest kolmel on kujutatud Fidži istanduste tüüpilisi vilju: suhkruroog, kookospalm ja banaanikobar. Neljandal väljal on aga rahutuvi, mis on pärit kuningriigiaegselt lipult. Lipu helesinine väli sümboliseerib Vaikset ookeani.
Riigilipp
Maa (piirkond) - Fidži
Warning: getimagesize(/Image/Map/MP2205218.gif): failed to open stream: No such file or directory in /home/mapnlee7/public_html/MAPNALL/article.php on line 532
Suurem osa Fidži saartest moodustus umbes 150 miljonit aastat tagasi alanud vulkaanilise tegevuste kaudu. Geotermilist aktiivsust esineb tänapäevalgi Vanua Levu ja Taveuni saartel. Inimasustus sai alguse II aastatuhandel eKr – esmalt saabusid saartele austroneeslased ja hiljem melaneeslased. Eurooplased külastasid Fidžit alates 17. sajandist ja pärast lühikest perioodi iseseisva kuningriigina muutsid britid 1874. aastal Fidži enda kolooniaks. Fidži tegutses kolooniana kuni 1970. aastani, mil saavutati iseseisvus Suurbritannia dominioonina. Pärast mitmeid riigipöördekatseid kuulutas 1987. aastal sõjaväeline valitsus välja vabariigi. 2006. aasta riigipöördega haaras võimu kommodoor Josaia Voreqe Bainimarama. Kõrgem kohus kuulutas 2009. aastal aga selle riigipöörde ebaseaduslikuks tekitades nii konstitutsioonilise kriisi. Pärast aastaid kestnud viivitusi toimusid demokraatlikud valimised 17. septembril 2014. Bainimarama partei FijiFirst kogus 59,2% häältest ja rahvusvahelised vaatlejad pidasid valimisi usaldusväärseteks.