Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas)]] Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal. Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega.
Hiina keele all mõistetakse enamasti ametlikku keelt, mida Hiina Rahvavabariigis nimetatakse 普通话 putonghua.
Hiina keele all mõistetakse enamasti ametlikku keelt, mida Hiina Rahvavabariigis nimetatakse 普通话 putonghua.
Maa (piirkond)
-
Hiina
Hiina on maailma rahvarikkaim riik ja selle rahvaarv ületab 1,4 miljardit inimest, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina maailmas neljas. -
Hongkong
Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin ' is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres. See koosneb Hongkongi saarest, Kowlooni poolsaarest ning Uutest Territooriumidest (sh rohkem kui 200 saarest). -
Jõulusaar
Jõulusaare kaart Jõulusaare geograafilised koordinaadid on 10°30′S 105°40′E. Saar paikneb Austraalia linnast Perthist 2600 km loodes, Indoneesia saarest Jaavast 500 km lõunas ja Kookossaartest 975 km kirdes. Austraalia mandri lähim koht Exmouth asub 1560 km kaugusel. Saare suurim pikkus on 19 km ja suurim laius 14½ km. Saare pindala on 135 km², millest 65% moodustab 1980. aastal loodud rahvuspark. Rannajoon on 139 km pikk. Saar ulatub merepõhjast umbes 4500 meetri kõrgusele. Kõrgeim tipp on saare lääneosas asuv Murray Hill (361 m). Saart ümbritseb kitsas korallrahu. -
Macau
Macau oli Portugali koloonia (faktooria), mis Hiinaga taasliitmisel 20. detsembril 1999 säilitas ülejäänud riigist erineva poliitilise ja majandusliku süsteemi ning ka oma raha (Macau pataaka). -
Malaisia
Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. aastal. -
Singapur
Singapur on arenenud turumajanduse ja kõrge elatustasemega riik, kus levinud asjaajamiskeel on inglise keel. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2% töötus. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas. Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi. -
Taiwan
Hiina Vabariik kuulutati välja 1911. aasta Hiina revolutsiooniga, tollal hoidis Taiwani provintsi 1895. aastast enda kontrolli all Jaapan. Tollane riigi pealinn oli Nanking. Hiina Vabariigi osaks sai Taiwani provints seoses Jaapani alistumisega Teises maailmasõjas 1945. aastal. Ent 1949. aastal Hiina kodusõjas said Hiina Vabariigi väed mandril kommunistidelt lüüa ja tema valitsus evakueerus Taiwanile. Hiina Vabariik esindas Hiinat 1971. aastani ÜRO-s, seejärel esindab Hiinat ÜRO-s Hiina RV. Vastuolu tõttu Hiina Rahvavabariigiga on Hiina Vabariik, kuigi majanduslikult arenenud, alates 1970. aastatest süvenevas rahvusvahelises isolatsioonis, teda tunnustab diplomaatiliselt ainult 20 riiki. Sellele vaatamata on paljudel maailma riikidel (sealhulgas Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel) Taiwaniga mitteametlikud suhted. -
Vietnam
Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres. -
Trinidad ja Tobago
Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad on Trinidad ja Tobago. Riigil on merepiir lõunas Venezuelaga, põhjas Grenadaga, kirdes Barbadosega ja kagus Guyanaga. -
Belau
Riigi nimi tuleneb belaukeelsest sõnast "beluu", mis tähendab "küla". -
Põhja-Mariaanid
Riigi territooriumi moodustavad Mariaani saarestiku 16 põhjapoolset saart, millest suuremad on Saipan, Rota ja Tinian. Saarte hulgas on kolm tihedasti koos paiknevat saart (Maugi saared), mida mõnikord loetakse üheks saareks, nii et saarte koguarvuks saadakse 14.