Hiina keel

Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas)]] Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal. Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega.

Hiina keele all mõistetakse enamasti ametlikku keelt, mida Hiina Rahvavabariigis nimetatakse 普通话 putonghua.

Maa (piirkond)
  • Hiina
    Ülaltvaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias. See hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei.

    Hiina on maailma rahvarikkaim riik ja selle rahvaarv ületab 1,4 miljardit inimest, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina maailmas neljas.
  • Hongkong
    Hongkong

    Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin ' is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres. See koosneb Hongkongi saarest, Kowlooni poolsaarest ning Uutest Territooriumidest (sh rohkem kui 200 saarest).
  • Jõulusaar
    Jõulusaar (inglise keeles Christmas Island) on India ookeanis olev Austraaliale kuuluv saar.

    Jõulusaare kaart Jõulusaare geograafilised koordinaadid on 10°30′S 105°40′E. Saar paikneb Austraalia linnast Perthist 2600 km loodes, Indoneesia saarest Jaavast 500 km lõunas ja Kookossaartest 975 km kirdes. Austraalia mandri lähim koht Exmouth asub 1560 km kaugusel. Saare suurim pikkus on 19 km ja suurim laius 14½ km. Saare pindala on 135 km², millest 65% moodustab 1980. aastal loodud rahvuspark. Rannajoon on 139 km pikk. Saar ulatub merepõhjast umbes 4500 meetri kõrgusele. Kõrgeim tipp on saare lääneosas asuv Murray Hill (361 m). Saart ümbritseb kitsas korallrahu.
  • Macau
    Macau (hiina Aomen) on Hiina erihalduspiirkond, mis asub Lõuna-Hiina mere rannikul, 60 km Hongkongist edelas. Hõlmab Macau poolsaare ning Taipa ja Coloane saared.

    Macau oli Portugali koloonia (faktooria), mis Hiinaga taasliitmisel 20. detsembril 1999 säilitas ülejäänud riigist erineva poliitilise ja majandusliku süsteemi ning ka oma raha (Macau pataaka).
  • Malaisia
    Malaisia on põhiseadusliku monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist (Johor, Kedah, Kelantan, Melaka, Negeri Sembilan, Pahang, Perak, Perlis, Pulau Pinang, Sabah, Sarawak, Selangor ja Terengganu) ja kolmest liidualast (Kuala Lumpur, Putrajaya ja Labuan).

    Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. aastal.
  • Singapur
    Õhtu saabumine Singapuris, Lau Pa Satis Singapur (sanskriti keeles सिंहपुर 'Lõvilinn'; ametlik nimi Singapuri Vabariik) on riik (linnriik) Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõunaosa lähedal asuval Singapuri saarel ja lähiümbruse väikesaartel. Singapuris elab ligi 6 miljonit inimest (5 888 926 juuli 2017 seisuga).

    Singapur on arenenud turumajanduse ja kõrge elatustasemega riik, kus levinud asjaajamiskeel on inglise keel. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2% töötus. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas. Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi.
  • Taiwan
    Taiwan, ametlikult Hiina Vabariik, tuntud ka kui rahvuslik Hiina, on Taiwani saart ja lähisaari valitsev, Hiina Rahvavabariigist sõltumatu riik. Tavaliselt nimetatakse Hiina Vabariiki Taiwaniks ja Hiina Rahvavabariiki Hiinaks. Pekingis asuv ja Mandri-Hiinat valitsev Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwani Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist.

    Hiina Vabariik kuulutati välja 1911. aasta Hiina revolutsiooniga, tollal hoidis Taiwani provintsi 1895. aastast enda kontrolli all Jaapan. Tollane riigi pealinn oli Nanking. Hiina Vabariigi osaks sai Taiwani provints seoses Jaapani alistumisega Teises maailmasõjas 1945. aastal. Ent 1949. aastal Hiina kodusõjas said Hiina Vabariigi väed mandril kommunistidelt lüüa ja tema valitsus evakueerus Taiwanile. Hiina Vabariik esindas Hiinat 1971. aastani ÜRO-s, seejärel esindab Hiinat ÜRO-s Hiina RV. Vastuolu tõttu Hiina Rahvavabariigiga on Hiina Vabariik, kuigi majanduslikult arenenud, alates 1970. aastatest süvenevas rahvusvahelises isolatsioonis, teda tunnustab diplomaatiliselt ainult 20 riiki. Sellele vaatamata on paljudel maailma riikidel (sealhulgas Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel) Taiwaniga mitteametlikud suhted.
  • Vietnam
    Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga.

    Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres.
  • Trinidad ja Tobago
    Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus.

    Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad on Trinidad ja Tobago. Riigil on merepiir lõunas Venezuelaga, põhjas Grenadaga, kirdes Barbadosega ja kagus Guyanaga.
  • Belau
    Belau (ka Palau, ametlikult Belau Vabariik) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia regioonis, umbes 500 kilomeetrit Filipiinidest idas. Belau on maailma üks nooremaid riike, mis iseseisvus 1994. aastal. Belau (nagu ka Mikroneesia ja Marshalli saared) on vabalt assotsieerunud Ameerika Ühendriikidega.

    Riigi nimi tuleneb belaukeelsest sõnast "beluu", mis tähendab "küla".
  • Põhja-Mariaanid
    Põhja-Mariaanid on Ameerika Ühendriikidega assotsieerunud riik Vaikse ookeani lääneosas. Asub Hawaii ja Filipiinide vahel.

    Riigi territooriumi moodustavad Mariaani saarestiku 16 põhjapoolset saart, millest suuremad on Saipan, Rota ja Tinian. Saarte hulgas on kolm tihedasti koos paiknevat saart (Maugi saared), mida mõnikord loetakse üheks saareks, nii et saarte koguarvuks saadakse 14.